A LUTA CONTINUA!

Proclamação da RENETIL 20 de Junho de 1988
RESISTENCIA NACIONAL DOS ESTUDANTES DE TIMOR LESTE
Kria Sociedade nebe kritika, civika no soberana Formasaun Cidadania Hametin instituisaun estadu Kontrola no promove desenvolvimentu social

20 Junho 1988
Fundadores
Kongreso
Historia Congresso Estrutura Document
Hilmar Farid
“Renetil bagi saya bukan sekedar organisai, tapi dia adalah sebuah komitment, dia adalah sebuah senar" - HILMAR FARID (Gerakan Solidaritas untuk Timor).
Fernando La Sama
"prepara elementus profisionais ho konsiensia revolusionaria para rekonstrusaun nasional. Revolusionario ho sentidu katak anti korupsaun, anti nepotismo, anti buat ida dehan katak KKN, servi lolos povu tuir saida mak povu nia hakarak" (AMRT - Arquivo & Museu da Resistência Timorense)
Fernando Lasama Miguel Manetelu Jose Neves Samalarua Francisco JMB Belo

terça-feira, 23 de março de 2010

LIA-FUAN "KORUPSAUN" SAI NUDAR KILAT BA EMA HALO POLITIKA

Kombate hasoru korrupsaun tenke sai hanesan esforsu multipartidáriu ka partes hotu-hotu nian

“Uza liafuan ‘korrupsaun’ sai tiha ona hanesan kilat polítika ida”, haklaken Sekretáriu Estadu Ágio Pereira, “einvez-de sai hanesan esforsu ema hotu-hotu no nassaun tomak nian, kestaun korrupsaun sai fali hanesan vísiu polítiku ida ne’ebé haklekar bá-mai la ho hanoin ne’ebé di’ak, la iha faktus ka halo netik dilijênsias ka esforsus ruma tuir nia dalan atu bele asegura katak alegasoens ka akuzasoens ne’ebé halo loos duni.”

“Durante ne’e ema barak mak naran sai fo’er ona, i la iha nein prosesu judisiál di’ak ida ba sira, tuir buat ne’ebé prevê iha Konstituisaun. Nune’e mós ho Nasaun ne’e rasik nia reputasaun ka fama, ne’ebé sai nakdoko maka’as tebes iha nível nasionál no internasionál, i ita lalika koalia to’o ba elementus Governu no Funsaun Públika nian ne’ebé besik ema 24.000.”

“To’o ona oras atu ita hamutuk identifika debilidades ka frakezas iha ita nia instituisoens ne’ebé sei nurak lós ne’e hodi buka hadi’a sistematikamente. Ita presiza hala’o prosesus ne’ebé Governu Xanana Gusmão implementa kona-ba reformas no edukasaun. Konfiansa ba Estadu sei la aumenta enkuantu iha nafatin akuzasoens kona-ba korrupsaun tan de’it interese idaidak nian no ba fins polítikus.”

Ágio Pereira konsidera deklarasoens ne’ebé foin dadaun fó sai iha imprensa, ne’ebé dehan Governu Xanana Gusmão ‘korruptu’, hanesan irresponsáveis i oportunistas. Asoens hanesan ne’e la iha valór no la di’ak ba governasaun. “Parese-ke fásil liufali halo deklarasoens jeneralizadas ba ema hotu hatene duké haka’as-an halo esforsus ruma hodi buka hatene uluk lai faktus,” hatutan Ágio Pereira, “Tenke hapara nível irresponsabilidade ida hanesan ne’e.”

Ágio Pereira uza ezemplu kona-ba alegasoens balu ne’ebé foin daudauk halo hasoru Ministériu Finansas, ne’ebé duun katak “halo lakon” osan. “Ministériu Finansas la halo pagamentus ho osan ba projetus. Tezouru mak responsável atu prosesa solisitasoens ka pedidus pagamentus mai husi ministérius operasionais tuir dotasoens ka osan ne’ebé Parlamentu Nasionál aprova tiha ona. Ho aprovasaun ba solisitasaun pagamentu, mak Autoridade Bankária no Pagamentus (ABP) simu notifikasaun atu kredita konta reseptor ka arte ne’ebé atu simu osan iha banku komersiál. ABP, Tezouru no ministérius operasionais relevantes tenke halo didi’ak rejistus kona-ba tranzasoens.”
“Iha fazes kontrolu no verifikasoens oioin kona-ba resepsaun, prosesamentu i ezekusaun pagamentus.Fazes hirak ne’e hotu bele investiga, karik presiza.”

Ágio Pereira hatudu katak korrupsaun bele mós mosu tanba frakezas instituisoens balu ne’ebé sei nurak liu, no la kontrola didi’ak sistemas ou tanba buat ne’ebé ema ka grupus balu hakarak halo tebes duni hodi hetan osan. Governu Xanana Gusmão implementa ona reformas no mekanizmus atu vijia ka tau matan ba buat hotu ne’ebé bele akontese.

Hola mós medidas foun ho hanoin atu iha responsabilizasaun ne’ebé boot liu, hanesan liu husi kriasaun entidades fiskalizasaun foun iha nível aprovizionamentu: Sekretariadu tekniku no Komisaun ida sei harí, ne’ebé halo parte membrus husi sosiedade sivíl, ho propózitu ka objetivu atu fiskaliza rasik prosesus aprovizionamentu.

Buat seluktán mak sei implementa teknolojia foun, hanesan “software FreeBalance”. Sei dezenvolve mós portais informasaun rua ba públiku: Portál Transparênsia, atu públiku bele hetan informasoens atuais kona-ba ezeksauns fundus ka osan Estadu, no Portál Aprovizionamentu, atu públiku bele monitoriza no husik ema haré métodu aprovizionamentu ne’ebé utiliza, tuir leis aprovizionamentu Timór-Leste nian, prosesu avaliasaun, emprezas no konkorrentes sira nia naran ho osan hira mak aloka ba konkorrente ne’ebé selesiona ona tuir prosesu konkursu.

Komisaun Anti-Korrupsaun hahú tiha ona nia mandatu no Komisaun Funsaun Públika hala’o daudaun ona nia knaar. Komisoens hirak ne’e mak hanesan medidas importantes atu salvaguarda Estadu hasoru korrupsaun. Governu sei halo nafatin reformas atu hadi’a operasoens, sistemas, prosedimentus no aspetus lojístikus.

Ágio Pereira hakotu hodi dehan nune’e “Alegasoens kona-ba korrupsaun ne’ebé bazeia ba espekulasoens ka naran koalia de’it, ba persepsoens ka idaidak nia hanoin, boatus ka lia-anin, rumores ka lia kontadu, sensasionalizmu ka hakarak halo ema hakfodak ho informasoens ne’ebé la iha provas, ne’e, hatudu forma halo polítika fo’er nian. Husi parte seluk, promove alegasoens hirak ne’e, tanba intereses polítikus, ne’e, buat ida ke la di’ak no hanesan hakarak abuza fali konfiansa nasionál. Bele mós sai hanesan abuzu ba podér. Maturidade polítika mak hanesan hakat ida dahuluk atu kombate korrupsaun.

Ita hotu hakarak atu Timór-Leste sai ezemplu ba prátika ida ne’ebé di’ak liuhotu iha Nasaun ida ne’ebé foin hahú dezenvolvimentu atu bele hapara korrupsaun liuhusi partisipasaun nasionál, maibé labele fali estraga ita nia perspetivas rasik kona-ba dezenvolvimentu tan de’it interese polítiku prazu badak nian.” FIN

COMUNICADO DE IMPRENSA. Secretário de Estado do Conselho de Ministros e Porta-voz Oficial do Governo de Timor-Leste, Ágio Pereira, 19 de Março de 2010. Díli, Timor-Leste

1 comentário:

Unknown disse...

Saida mak Sec. Estadu Agio Pereira hateten ne los duni. Tuir hau nian hare lia fuan ANTI la iha signifikadu SOBU SAI/FOKIT SAI ka ofensivu, maibe pasivu/defensivu, ezemplu klaru hanesan bainhira ita nia isin simu vasina hodi hetan IMUNIDADE hasoru moras espesifiku ruma.
Misaun principal KAK mak ne: fo IMUNIDADE ba sidadaun hotu hotu hasoru moras at korrupsaun.
Ne servisu bot ida, no la'os projektu tinan ida ka rua nian, maibe tempu naruk (longo prazu)
Ne problema sosiedade nian.
Tenke hamoris fali MORAL no VALORES mak uluk moris buras no forti iha sociedade timorense nia laran, tempu nebe mak sosiedade timorense sei estrhanhu "fuik" ba korrupsaun, liu husi EDUKASAUN ...

Tenki desenvolve no implementa Instrumentus TEKNIKUS no LEGAIS hodi bele PREVENE KORRUPSAUN POLITIKA no PROMOVE GOVERNASAUN ida mak RESPONSAVEL no TRANSPARENTE.

"Iha sosiedade iha mak sidadaun sira iha imunidade hasoru korrupsaun bele fiar katak korrupsaun politika sei la moris"