A LUTA CONTINUA!

Proclamação da RENETIL 20 de Junho de 1988
RESISTENCIA NACIONAL DOS ESTUDANTES DE TIMOR LESTE
Kria Sociedade nebe kritika, civika no soberana Formasaun Cidadania Hametin instituisaun estadu Kontrola no promove desenvolvimentu social

20 Junho 1988
Fundadores
Kongreso
Historia Congresso Estrutura Document
Hilmar Farid
“Renetil bagi saya bukan sekedar organisai, tapi dia adalah sebuah komitment, dia adalah sebuah senar" - HILMAR FARID (Gerakan Solidaritas untuk Timor).
Fernando La Sama
"prepara elementus profisionais ho konsiensia revolusionaria para rekonstrusaun nasional. Revolusionario ho sentidu katak anti korupsaun, anti nepotismo, anti buat ida dehan katak KKN, servi lolos povu tuir saida mak povu nia hakarak" (AMRT - Arquivo & Museu da Resistência Timorense)
Fernando Lasama Miguel Manetelu Jose Neves Samalarua Francisco JMB Belo

quarta-feira, 8 de fevereiro de 2012

Sociedade La Civil

By Ato Costa*

Teoria barak hateten katak sociedade civil ida nebe diak se halo demokrasia sai metin no governasaun sai efetivu no efisiente liu. Ambiente diskusaun kona ba lingua materna nebe halao iha semana rua liu ba iha UNTL hatudu katak sociedade civil balun laos sociedade civil nebe iha potensia ba demokrasia ida nebe iha kualidade. Asuntu nebe liga ho lingua materna ne’e asuntu importante nebe persija hetan atensaun iha dikusaun publiku sira. Ema balun tenta atu hare isu lingua materna husi perspetiva nasionalismu ida klot. Seluk tenta atu hare introdusaun lingua materna nudar meius ba preservasaun kultura. Balun fali hare katak tentativa atu introdus lingua materna ne’e interese ema seluk nian nebe bele estraga qualidade edukasaun. Balun hare katak tanba sa mak la dezenvolve Tetun mak uluk, nusa mak tenki lingua materna fali? Iha ideas oin-oin, ideas barak mak la hanesan maibe barak mos mak persija esplika saun no diskusaun publiku. Hakerek ida ne’e tenta atu loke diskursu publik, laos liga ho lingua materna inklusivamente, maibe liu-liu liga ho hahalok sociedade civil nebe la civil mak akontese iha seminar lingua materna iha semana rua liu ba.

RTTL semana kotuk hato’o povo nia hanoin kona ba isu lingua materna ne’e. Barak liu sira koalia kona ba asuntu tekniku implementasaun lingua materna nian, inklui saida mak Bispo Basilio hato’o. Bele nota katak sira hotu livremente koalia saida mak sira hanoin no la iha presaun ba sira nia ideas. Tan saida mak seminar lingua materna nebe hanesan mos diskusaun publiku bai-bain labele konsege kontinua tan iha grupo seluk sira nebe hakarak diskusaun ne’e para?

Universidade iha nasaun demokratiku hotu-hotu sempre sai fatin ba diskusaun scientifiku sira no fatin hodi dezenvolve idea (s) laos fatin atu hetan dutrina. Matenek nain sira uza spasu universidade nian hodi koko sira nia ideas. Sira kontenti wainhira iha matenek nain seluk, ka studante sira dezafia sira nia hanoin no ideas sira. Nune’e deit mak mundo sciensia bele dezenvolve no sociedade mos bele evolui. Maibe wainhira spasu universidade nian, hanesan UNTL ninian, sai ona fatin ba ema atu hapara exersisiu academia ka sciensia entaun ne’e fo sintidu la diak ba evolusaun sciensia, dezenvolvementu demokrasia no utilizasaun fatin publiku.

Akontesementu iha Seminar nebe halao iha UNTL kona ba lingua materna, nebe halo Seminar ne’e la konsege kontinua tan hahalok partisipantes balun bolu atensaun ema barak nian, laos deit atu hare no koalia kona ba isu lingua materna maibe mos kona ba hahalok la civiku nebe hatudu husi partisipantes balun. Akontesementu ne’e hamosu perguntas lubuk ida kona ba sociedade civil:

  • saida mak sociedade civil ne’e lolo’os? apakah refere deit ba organizasaun non-militar, non-governo ka mak NGO deit?

Jeralmente komprensaun sociedade civil iha Timor–Leste refere deit ba NGO. Ne’e la dun los. Sociedade Civil ne’e ketak husi Organizasaun Sociedade Civil. Iha Timor–Leste iha Organizasaun Sociedade Civil, maibe, karik la iha sociedade civil. Akontesementu nebe akontese iha seminar hamosu diskonfiansa bo’ot iha hau nia laran katak sociedade civil seidauk existi iha Timor – Leste. Tanba sociedade civil laos refere deit ba asosiasaun moris (associational life) nian maibe refere mos ba oinsa sociedade uza spasu publiku hamutuk.

Nune’e sociedade civil refere mos ba luta ida atu hetan sociedade diak ida (good society) kontrariu ho sociedade a’at (bad society). Atu alkansa sociedade civil ida diak persija normas kona ba hahalok sira nebe introdus husi no ba instituisaun moris nian sira. Kulturalmente lia fuan sociedade civil la existi iha lian Tetun maibe lia fuan ne’e iha ligasaun forte ho lia fuan sira seluk hanesan uma kain. Uma kain laos deit existi fizikamente maibe mos iha sintidu social nudar fatin ba fahe hanoin, fatin ba diskuti interese nebe diferente, fatin ba aprende normas no valores moris nian, fatin ba membru uma kain atu aprende husik membru ida nia interese ba membru barak nia interese, fatin ba aprende diferensas no fatin atu halo komunikasaun tuir dalan respeitu malu no tuir kultura. Ne’e parte importante ida nebe sei lori sociedade ida ba to’o sociedade civil diak ida.

Tuir Michael Edwards (iha livru Civil Society, 2004) - definisaun sociedade civil ida mak refere mos ba sociedade civil nudar spasu publiku (publiku sphere). Ne’e signifika katak sociedade civil mak spasu ida nebe ema bele imajina buat nebe diferente. Timor–Leste experiensia tiha ona situasaun nebe halo Timor–Leste nian oan sira labele hanoin buat nebe diferente husi rejime Soeharto nian. Buat hotu tenki tuir deit saida mak rejime Soeharto nia pulitika, lei no programa sira. Timor – Leste nia oan sira hotu tenki aprende deit mak istoria luta nain Indonesia nian (PSPB), maski ita rasik la hola parte iha luta sira nian. Timor – Leste nia oan tenki koalia deit mak Indonesia nia lian iha eskola sira. Iha seminar sira labele iha ema ida koalia kontra pulitika, programa no lei rejime nian. Situasaun ida ne’e hatudu momos katak sociedade civil la existi tan la iha spasu publiku ba ideas diferente sira atu diskuti iha publiku.

Iha pratika, dala barak estadu liu husi governo nebe ukun mak limita ema nia liberdade atu labele uza spasu publiku. Experiensia Timor Leste iha Salazar-Portugal nia ukun no Indonesia iha Soeharto nia ukun, Korea Utara ba oras ne’e dadaun, Suriah, Myanmar, China no rai sira seluk nebe moris ho sistema ditadura nian. Governu regula spasu publiku, inkui iha universidade, atu serve deit interese unique estadu nian nebe lidera husi grupo elite balun.

Akontesementu iha Seminar Lingua Materna iha UNTL ne’e kontrariu uituan ho ideas sira nebe temi iha leten dadauk ne’e. Membru organizasaun sociedade civil mak limita ka hapara fali eventu ida iha spasu publik nebe buka atu lori ideas diferente sira kona ba lingua materna ba diskusaun. Ne’e laos sociedade civil maibe sociedade la civil. Tan spasu publiku mak fatin ida nebe, tuir Jurgen Habermas (iha livru Civil Society, Michael Edwards, 2004) nia konseitu katak, ‘spasu nebe fasilita sidadaun sira atu koalia kona ba preokupasaun komun ho kondisaun ida livre, egual, no la ho violensia’. Liu tan Habermas hato’o katak ‘diskusaun iha publika sei hakat ba to’o konsensus liu husi argumentu nebe rasional. Ideas diak liu mak sei konvense laos lian maka’as liu’. Nune’e bele nota katak Habermas refere ninia hanoin kona ba spasu publiku ba diskursu sira nebe halao ho etiku no ho strutura. Seminar ne’e no UNTL mak fatin ida nebe lolos tenki livre duni ba sidadaun sira koalia sira preokupasaun sira. Seminar ne’e rasik exersisiu scientifiku no exersisiu sidadania nian. Tan ne’e argumentu rasional no argumenta ho hahalok etiku mak bele buras iha seminar no mos kampus ida nia laran.

Utilizasaun spasu publiku ho didiak mak prekondisaun ba alkansa sociedade ida nebe republika no demokratika. Spasu publiku nebe tama iha kontrola ema balun ka elit balun nia liman sei prevene no dala barak bele hapara publik hodi halo influensia ba pulitika estadu. Seminar nebe foin dadauk halao iha intensaun atu fahe ho publiku resultadu peskija no ideas sira ba pulitika lingua materna nian. Maibe resultadu hatudu katak spasu publiku ne’e tama ona ba ameasa nia laran. Ema la livre ona atu expresa sira hanoin tan iha ema ka grupo seluk nebe hakarak kontrola expresaun interese publiku. Ema barak haluha tiha katak interese komun sira so bele atinji ho diak no sustentavel wainhira hakat liu diskusaun, dialogu no debate sira nebe lao ho demokratiku.

Orador sira nebe aprezenta no partisipantes sira nebe tuir diskusaun, balun iha ideas nebe diferensa maibe ne’e la signifika tenki hapara spasu publik nebe uza hela ba diskusaun. Orador no partisipantes sira dala ruma iha vizaun diferente kona ba lingua materna maibe diskusaun lolos ne’e tenki akontese nafatin atu loke opurtunidade ba ideas diferente sira mosu iha diskusaun laran. Hanesan saida mak Michael Edwards hato’o katak ‘iha spasu publiku opiniaun hotu-hotu no ideas hotu-hotu valid nafatin to’o bainhira iha provas katak la valid ona’. Atu prova ida so bele akontese liu husi diskursu sira iha spasu publiku nebe livre husi presaun no la ho violensia.

*Hakerek Nain Ativista RENETIL iha Dili
Kontiudu artikel ne’e opiniaun pesoal, la reprezenta instituisaun nebe hau hakna’ar an ba.

Sem comentários: